Vaadeldav rühmatöö asub siin: http://sns-china.wikidot.com/.
Töö jaoks valitud teema on väga huvitav ja erakordne, kuid samal ajal ka aktuaalne: sotsiaaltarkvara arengu ja selle kasutajaskonna harjumuste analüüs tänapäevases Hiina Rahvavabariigis. Materjal on esitatud faktide poolt rikkalik, ning ühtlasi ka hariv - olen üsna kindel, et ka selle läbi töötanud meeskond on enda silmaringi tugevasti laiendanud.
Artikkel algab Hiina ühiskonna ja sotsiaalmeedia ajaloo lühiülevaatega, millele järgneb kasutajaskonnasiseste trendide ja kommete analüüs; viimane peatükk on pühendatud sotsiaalmeedia rollile Hiina suletud tarbimiskultuuris.
Välja paistab põhjalik alamteemade analüüs ning osav kirjanduse kasutus. Plussiks võib nimetada ka mitmete jooniste ja diagrammide olemasolu.
Kuigi tööd on kirjutanud 5 autorit, on neil õnnestunud säilitada peaaegu ühist materjali esitusstiili, mis hõlbustab teksti lugemist ning tajumist ühise tervikuna. Artikkel on selge ja loogilise ülesehitusega ning kirjutatud korrektses ja sujuvas keeles - kohati tekib tunne, et loed mõne tõsisema kirjastuse paberist raamatut.
Kokkuvõteks: antud rühmatööga tutvumine jättis lugejale vaid positiivset muljet ning andis ka uut mõtlemisainet. Arvestades läbi tehtud analüüsi mahtu, artikli kvaliteeti ning materjali huvitavust, soovitan rühmaliikmetele lõpphindeks panna 40.
Monday, December 5, 2011
Nädal 15. Eile, täna, homme
Millised võiksid olla veeb ja sotsiaalne tarkvara 5-10 aasta pärast?
Kuna tänapäeva veebi suuresti määrab oma vajadustega kasutajaskond ise, siis võib-olla õigem oleks küsida: millised tulevad järgmise aastakümnendi inimesed, eriti need, kes on hetkel alles sündimas?
Kahjuks kipub rohkem olema neid, kes otsivad vaid meelelahutust, ning seega pakun, et tulevased muudatused sihivad eelkõige kasutajate "ahhaa-elamusi". Riistvara areneb seejuures edasi, võimaldades näiteks lõhna või maitset veebilehtedega siduda. Põhirõhk siiski tuleb suhtlemisele ja infootsingule, ehk võivad näiteks tekkida:
Nägin kunagi öeldist, et Internet püsib kahel vaalal: pornol ja kassidel :) Need kaks ilmselt jäävad ka järgmisel aastakümnendil võimule.
Eks vaaatame, mida uus päev toob.
Kuna tänapäeva veebi suuresti määrab oma vajadustega kasutajaskond ise, siis võib-olla õigem oleks küsida: millised tulevad järgmise aastakümnendi inimesed, eriti need, kes on hetkel alles sündimas?
Kahjuks kipub rohkem olema neid, kes otsivad vaid meelelahutust, ning seega pakun, et tulevased muudatused sihivad eelkõige kasutajate "ahhaa-elamusi". Riistvara areneb seejuures edasi, võimaldades näiteks lõhna või maitset veebilehtedega siduda. Põhirõhk siiski tuleb suhtlemisele ja infootsingule, ehk võivad näiteks tekkida:
- "kõnefoorumid" kui massilised audiokonverentsid;
- puutetundlikutel 3D-liidestel põhinevad lehed;
- erinevad veidrused: wiki-stiilis tutvumissaidid, on-line karaoke. E-kaklus? Miks mitte, kuid loodan, et selleni ei jõuta...
Nägin kunagi öeldist, et Internet püsib kahel vaalal: pornol ja kassidel :) Need kaks ilmselt jäävad ka järgmisel aastakümnendil võimule.
Eks vaaatame, mida uus päev toob.
Thursday, December 1, 2011
Nädal 14. Asotsiaalne tarkvara ehk sotsiaalmeedia pahupool
Tänases postituses tuleb tuua 3 internetipettuse või manipuleerimise näidet.
1. USA "roheliste kaartide" võltsloterii.
Iga aasta loosib USA välisministeerium 50000 "rohelist kaarti" ehk elamisluba riigis õppimiseks ja töötamiseks. Ühendriikidesse kolida soovijaid alati jätkub, ning pole imet, et ka see valdkond sai petturite mängumaaks.
Põhiliseks vahendiks on enam-vähem tõepärase välimusega veebilehed, kus pakutakse vahendusteenust "rohelise kaardi" taotlemisel - mõõduka või isegi kopsakama tasu eest. Üheks näiteks on http://www.usafis.org, mis juba pikemat aega tegutseb "Green Card Lottery" programmi nimel, suheldes taotlejatega (ehk ohvritega) e-maili teel (mõnikord alustades ise rämpskirjadega stiilis "!!! Õnnitlused, olete võitnud !!!"), ning paludes kanda teenustasu Western Union-iga "USA suursaadikule" taotleja riigis. Edaspidist raha saatust võib kergesti ära arvata.
Võrdluseks, vaid korra aastas toimuva pärisprogrammi nimetuseks on "Diversity Visa Program", selles osalemine on tasuta, seda kunagi ei reklaamita bännerite abil, ning osavõtuvorm asub vaid ametlikul USA välisministeeriumi veebilehel (https://www.dvlottery.state.gov/).
Aga alati leidub neid, kes pole veel ämbrisse astumist katsetanud.
Õppetund: tuleb alati uurida asjade tausta, eriti sedavõitu tõsiste teemade puhul.
2. Bänneritele klikkimisega teenimise võimalus.
Levinud 90-te lõpus ja 00-te alguses, kui võrguühendused olid veel aeglased, netiturundus aga piirnes valdavalt bännerite näitamisega. Lubadus on selge ja lihtne: sulle saadetakse e-kirju viidetega erinevate firmade lehtedele, sina pead vaid nende peale klõpsama, ootama lehe täielikku avanemist - ja teenidki 0.2 USA senti iga külastuse pealt! Kohe mainitakse ka, et raha väljamaksmine toimub alles peale 2 dollarit täis saamist.
Tegemist pole eriti suure pettusega, kuna kasutaja materiaalselt kannatada ei saa - kui mitte lugeda raisatud aega ja pahavara võimalikku sattumist arvutisse,- vaid pigem korraliku manipuleerimisega enda huvides. Lihtne arvutus näitab kohe, et 2 dollari saamine eeldab 1000 linki külastamist, mis on küllaltki utoopiline, arvestades seda, et kirju tuleb reeglina vaid 1-2 päevas või isegi harvem.
Pean tunnistama, et kaugel 1999. aastal, olles veel noor ja Interneti osas kogenematu, osalesin ka mina ise tükka aega ühes taolises ettevõtmises - ning nagu arvata võib, ilma nähtava tulemuseta.
Õppetund: tasuta juustu saab vaid hiirelõksust.
3. Phishing ehk õngitsemine.
Tüüpiliseks näiteks on kliendi meelitamine võltsveebilehele, mille välimus on pärislehelt kopeeritud, eesmärgiga kätte saada ohvri paroole või muid tundlikke andmeid.
Nende 4 aasta jooksul, mida olen Swedbankis töötanud, leidsid taolised juhtumid aset päris mitu korda - põhiliselt Lätis ja Leedus, kuid paar korda ka Eestis. Valdavalt käis petmine kahe stsenaariumi järgi - ühe puhul saadeti e-kirju panga töötaja nimelt palvega edastada paroole ("peame süsteemis paroole taastama") veebivormi kaudu, teise korral aga kopeeriti internetipanga esilehe disaini ümbersuunamisega "turvalisse" kohta. Üks teist liiki katsetest põrus aga kohe läbi, sest kurjategijate tehtud ümbersuunamine töötas vaid IE-s, ning esimene Firefox-i kasutaja kohe teatas probleemist panka :)
Õppetunnid. Kliendile: alati ole ärevil, kui jutt käib raha või isiklikest andmetest, isegi kui tegemist on vana hea tuttavaga. Usalda, aga kontrolli järgi.
Petturile: alati testi oma koodi erinevate veebilehitsejatega!
1. USA "roheliste kaartide" võltsloterii.
Iga aasta loosib USA välisministeerium 50000 "rohelist kaarti" ehk elamisluba riigis õppimiseks ja töötamiseks. Ühendriikidesse kolida soovijaid alati jätkub, ning pole imet, et ka see valdkond sai petturite mängumaaks.
Põhiliseks vahendiks on enam-vähem tõepärase välimusega veebilehed, kus pakutakse vahendusteenust "rohelise kaardi" taotlemisel - mõõduka või isegi kopsakama tasu eest. Üheks näiteks on http://www.usafis.org, mis juba pikemat aega tegutseb "Green Card Lottery" programmi nimel, suheldes taotlejatega (ehk ohvritega) e-maili teel (mõnikord alustades ise rämpskirjadega stiilis "!!! Õnnitlused, olete võitnud !!!"), ning paludes kanda teenustasu Western Union-iga "USA suursaadikule" taotleja riigis. Edaspidist raha saatust võib kergesti ära arvata.
Võrdluseks, vaid korra aastas toimuva pärisprogrammi nimetuseks on "Diversity Visa Program", selles osalemine on tasuta, seda kunagi ei reklaamita bännerite abil, ning osavõtuvorm asub vaid ametlikul USA välisministeeriumi veebilehel (https://www.dvlottery.state.gov/).
Aga alati leidub neid, kes pole veel ämbrisse astumist katsetanud.
Õppetund: tuleb alati uurida asjade tausta, eriti sedavõitu tõsiste teemade puhul.
2. Bänneritele klikkimisega teenimise võimalus.
Levinud 90-te lõpus ja 00-te alguses, kui võrguühendused olid veel aeglased, netiturundus aga piirnes valdavalt bännerite näitamisega. Lubadus on selge ja lihtne: sulle saadetakse e-kirju viidetega erinevate firmade lehtedele, sina pead vaid nende peale klõpsama, ootama lehe täielikku avanemist - ja teenidki 0.2 USA senti iga külastuse pealt! Kohe mainitakse ka, et raha väljamaksmine toimub alles peale 2 dollarit täis saamist.
Tegemist pole eriti suure pettusega, kuna kasutaja materiaalselt kannatada ei saa - kui mitte lugeda raisatud aega ja pahavara võimalikku sattumist arvutisse,- vaid pigem korraliku manipuleerimisega enda huvides. Lihtne arvutus näitab kohe, et 2 dollari saamine eeldab 1000 linki külastamist, mis on küllaltki utoopiline, arvestades seda, et kirju tuleb reeglina vaid 1-2 päevas või isegi harvem.
Pean tunnistama, et kaugel 1999. aastal, olles veel noor ja Interneti osas kogenematu, osalesin ka mina ise tükka aega ühes taolises ettevõtmises - ning nagu arvata võib, ilma nähtava tulemuseta.
Õppetund: tasuta juustu saab vaid hiirelõksust.
3. Phishing ehk õngitsemine.
Tüüpiliseks näiteks on kliendi meelitamine võltsveebilehele, mille välimus on pärislehelt kopeeritud, eesmärgiga kätte saada ohvri paroole või muid tundlikke andmeid.
Nende 4 aasta jooksul, mida olen Swedbankis töötanud, leidsid taolised juhtumid aset päris mitu korda - põhiliselt Lätis ja Leedus, kuid paar korda ka Eestis. Valdavalt käis petmine kahe stsenaariumi järgi - ühe puhul saadeti e-kirju panga töötaja nimelt palvega edastada paroole ("peame süsteemis paroole taastama") veebivormi kaudu, teise korral aga kopeeriti internetipanga esilehe disaini ümbersuunamisega "turvalisse" kohta. Üks teist liiki katsetest põrus aga kohe läbi, sest kurjategijate tehtud ümbersuunamine töötas vaid IE-s, ning esimene Firefox-i kasutaja kohe teatas probleemist panka :)
Õppetunnid. Kliendile: alati ole ärevil, kui jutt käib raha või isiklikest andmetest, isegi kui tegemist on vana hea tuttavaga. Usalda, aga kontrolli järgi.
Petturile: alati testi oma koodi erinevate veebilehitsejatega!
Subscribe to:
Posts (Atom)